Kuidas pelletikahju süüteseade töötab

Pelletikahi põletab peamiselt kokkupandavaid puidugraanuleid. Pelletikahjud muutusid 1970. aastatel üha populaarsemaks tolle ajastu naftakriisist tingitud fossiilkütuste küttekulude tõttu. Kuna naftahinnad tõusevad taas ja keskkonnaprobleemid muutuvad üha levinumaks, on pelletikahi populaarsus taas tõusmas.

Pelletikahjud põletavad soojuse tootmiseks kokkupressitud puidugraanuleid. Kasutaja täidab puidugraanulitega prügikasti ja ahi söödab pelletid automaatselt tulle. Pliidi automaatne etteandesüsteem töötab vastavalt vajadusele, kuni prügikast, mida nimetatakse ka punkriks, on tühi. Kodu pelletikahjuga kütmise protsess nõuab kasutajalt väga vähe sekkumist, kuna automaatika on saadaval.

Pelletikahjuga põletatavad puidugraanulid tihendatakse saepurust ja hakkepuidust, mis saadakse saeveskitest ja muudelt ehitusobjektidelt. See pole mitte ainult kulutõhus ja kasutajasõbralik, vaid ka keskkonnateadlik. Lisaks on pelletahju heitgaasid minimaalsed ja need ei tekita üldse suitsu. Puidugraanulite põletamise jääk on väga väike kogus pulbrilist-peent tuhka.

Pelletikaminad nõuavad hooldamiseks väga vähe ruumi ja vaeva. Need võivad töötada ilma korstna või lõõrita, kuna need ei eralda suitsu. Neid saab paigutada seina äärde, sest nende välispinnad ei eralda soojust. Pelletikahju sees olev ventilaatorisüsteem tõmbab ruumist õhu ahju ja surub kuumutatud õhu tagasi tuppa, luues sooja keskkonna ilma kõrbenud seinte ohuta.

Pelletiahju saab süüdata käsitsi või süüteseadme abil, mis süütab kütuse automaatselt. Pelletipliidi süütaja töötab samal põhimõttel nagu elektripliidi küttekeha ehk auto sigaretisüütaja. Süütaja käivitub, kui vajutate pelletipliidil lihtsalt vastavat nuppu. Süütepoolist tulev soojus süütab seejärel väga tuleohtlikud puidugraanulid.